Alates 2011. aasta suvest on Viru Keemia Grupp tellinud rida analüüse ja uuringuid Eesti fosforiidi kohta:
1. Rägavere fosforiidi uuringuruumi Ida-Kabala piirkonna fosforiidivaru arvutus. Eesti Geoloogiakeskus 2011
2. Fosforiidi ja põlevkivi allmaakaevandamise võimalus Rakvere fosforiidilevila ja eesti põlevkivimaardla kattumisalal. TTÜ Mäeinstituut 2011
3. Sonda uuringuvälja fosforiidi kaevandamiskulu eelhinnang. TTÜ Mäeinsituut 2012
3. Evaluation of Maardu Phosphate: beneficiation test report. Nimetamata USA väetisetehnoloogia ettevõte 2012
4. Evaluation of Maardu Phosphate: Capital and Operating Cost Estimate. Nimetamata USA väetisetehnoloogia ettevõte 2012
5. Eesti fosforiidi kontsentraadi hinnaarvestus. CRU (Commodities Research Unit) 2012
6. Potential Markets for High Quality Phosphoric Acid. Nimetamata USA väetisetehnoloogia ettevõte 2013
7. A Review of Mining Costs for the Rakvere Deposit, Estonia. SRK Consulting 2012
8. Sonda uuringuvälja hüdrogeoloogilised tingimused ja perspektiivse kaevanduste juurdevoolu eelhinnang. Eesti Geoloogiakeskus 2011
9. Distribution and occurrence of Fe and Mg compounds in Estonian phosphorite deposits. Tartu Ülikool 2012
10. Fosforiidi kaevandamine ja väetiste tootmine: makromajanduslike mõjude uuring. Ernst&Young Baltic AS 2013
11. Eelhinnang põhjavee juurdevoolule planeeritavasse fosforiidikaevandusse ning vee-eralduse pindalalisele ulatusele O-Cm põhjaveekihis. OÜ Maatark 2012
Oluline on valdavalt VKG enda poolt juhitav kaeveõõnte tagasitäitmise uuring, leidmaks tööstuslikult toimivad tehnilised lahendused allmaakaevandamisel tekkivate kaeveõõnte tagasitäitmiseks kivistuva põlevkivituha ja lubjakivikillustiku seguga. See oleks oluline lahendus, mis aitaks kaasa ka fosforiidi ressursisäästlikule ja ohutule kaevandamisele.
VKG jätkab samuti erinevate töötlemistehnoloogiatega tutvumist koostöös TTÜ teadlaste ja tudengitega, et veenduda nende võimes tõhusalt ja keskkonnasõbralikult töödelda Eesti fosforiiti.
Eesti Geoloogiakekus on VKG tellimusel kogunud enam kui aasta Kunda jõest ida pool asuva Sonda uuringuvälja hüdrogeoloogilisi andmeid ning piisavatate andmete olemasolul saab koostada täpse hüdrogeoloogilise mudeli, mis lähtudes konkreetsetest kaevandusmahtudest, kaevandustehnoloogiast (tagasitäitmine), asukohast ja muudest muutujatest prognoosib mäetööde mõju antud Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihile ja teistele põhjaveekihtidele. Mudel soovitab samuti lahendusi häire korral veevarustuse tagamiseks teistest põhjaveekihtidest ning soovitab võimalikke leevendusmeetmeid. Praegused kolme eri uurija arvutused näitavad, et vee ärastuse maht oleks ka kõige konservatiivsemal juhul kaevise tonni kohta mitu korda väiksem kui põlevkivi kaevandamise puhul.
Jätkatakse uuringuid koostöös valdkonna parimate ekspertidega liivakivide tugevuse osas, saamaks võmalikult täpset teadmist liivakivide tugevust mõjutavatest faktoritest (lõhelisus, tsementeerumine, niiskus) ning täpsustamaks lähteülesannet võimaliku üldgeoloogilise uuringu jaoks. Tuleb tunnistada, et kivimite mehhaniliste omaduste poolest on nii Rägavere ja Assamalla detailsete otsingute aruanne (Eesti geoloogiafondi number 3772, aastast 1981), Lääne-Kabala eeluuringu aruanne (Eesti geoloogiafondi number 4082, aastast 1984) kui Toolse fosforiidimaardla detailuuringu aruanne (Eesti geoloogiafondi number 3200, aastast 1972) koostatud selleaegsete metoodikate ja tavade järgi ning nende usaldusväärsus tõsisteks mäetehnilisteks modelleerimisteks on ebapiisav.
Üldgeoloogiline uurimistöö, mille käigus detailselt kirjeldatakse ja analüüsitakse konkreetsest asukohast puurimisega saadud eri kihtide kivimeid, on hädavajalik, et tagada mäetehniliste lahenduste leidmiseks kvaliteetsed algandmed. Seejärel saab arvestada ka kaevandamiskulu, mis on oluline sisend projekti ökonoomikale kuna kaevise P2O5 sisaldus oleks keskmiselt vaid 13-15%.
Asjakohane artikkel nõrkade kivimite kohta emeriitprofessor Enno Reinsalu poolt loetav siin.