Uurimine

Vastavalt "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse" § 20. (1) Ekspert või eksperdirühm eksperdi juhtimisel koostab, lähtudes heakskiidetud keskkonnamõju hindamise programmist, keskkonnamõju hindamise aruande, milles ta:

1) kirjeldab kavandatava tegevuse eesmärki ja vajadust;
2) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjelduse;
3) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse ning hindab selle piirkonna keskkonnaseisundit;
4) hindab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevaid tagajärgi, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn;
5) esitab kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse;
6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju;
7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;
71) annab vajaduse korral ülevaate kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevast olulisest keskkonnamõjust põhjustatava võimaliku kahju reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 7.1 mõistes, samuti hinnangu nende meetmete tõhususele ja vajalikule rakendusmahule;
7.2) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;
8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;
9) võrdleb kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning annab nende paremusjärjestuse, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest;
10) esitab ülevaate keskkonnamõju hindamise, avalikkuse kaasamise ning piiriülese keskkonnamõju hindamise korral konsultatsioonide tulemuste kohta;
11) käsitleb vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;
12) esitab käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud teabe kokkuvõtte;
13) esitab teabe keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;
14) käsitleb aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisab aruandele, ning esitab ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele;
15) käsitleb aruande avaliku arutelu protokolli, mille koopia lisab aruandele;
16) käsitleb kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeemi ja kaarti, mille lisab aruandele;
17) käsitleb vajaduse korral muid lisasid.
(2) Keskkonnaminister võib vajaduse korral määrusega kehtestada keskkonnamõju hindamise aruandele esitatavad täpsustatud nõuded.
(3) Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvesse võtta üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat.

Seega seaduse järgi peavad olema kõikide tegevuste erinevad keskkonnamõjud arvestatud, analüüsitud "kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid" ja arvestatud "reaalsete alternatiivsete võimalustega".

Fosforiidiga seoses on mitmeid muresid. Mitmeid küsimusi nagu hüdrogeoloogia ja maapinna stabiilsuse tagamine tuleb mitmete täiendavate uuringutega lähtuvalt konkreetsetest tehnoloogiatest, asukohast ja mahtudest pikaajaliselt uurida. Praegu on kolme eri uurija poolt tehtud arvutused fosforiidi kihindist vee väljamise vajaduse kohta näitavad, et see maht tonni kaevise kohta on 3 kuni 10 korda väiksem kui põlevkivi allmaakaevandamise puhul. Uuringuala ida pool Kunda jõge eradab Pandivere piirkonnast mitmekümne meetri sügavuselt põhjavee kihte läbi lõikav ja savikate setetega täitunud Kunda jõe ürgorg. Selle täpne mõju tuleb mudeliga tõestada.

Mitmetele muredele saab vastata juba praegu:

1. Avakaevandamine ehk karjäärist kaevandamine on ebareaalne, sest see on võimalik väga tugeva keskkonnamõjuga õhukese (alla 30 meetri) katendi alal Toolse maardlas. Sellel alal levib ka küllalt paks (üle 1 m) agrilliidikilda kiht. Täna puuduvad tehnoloogilised lahendused graptoliitargilliidi töötlemiseks metallide saamise eesmärgil ning selle puistangus ladustamine võib olla väära ladestustehnika puhul keskkonnaohtlik.

2. Maapinna stabiilsus. Rakvere maardla idaosas tuleb tagada, sest Maapõueseaduse § 62. lõige 1 punkt 1 nõuab, et Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse (kaevandamise) korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ehk kaevandades 30m põlevkivist sügavamal lasuvat fosforiiti ei tohi toimuda vajumisi, mis rikuks põlevkivi kaevandamisväärsust. Peamine uuritav tehnoloogia maapinna stabiilsuse tagamiseks on kaeveõõnte tagasitäitmine. Alternatiiv on piisavalt tugevate ja stabiilsete tervikute jätmine, kuid selle eeldus on väga täpsed ja põhjalikud andmed antud kihindi kivimite tugevusest.

3. Müra ja tolm - kui põlevkivi kaevandatakse puurlõhketöödega 40 m sügavuses, siis fosforiidi kivim kaevandamiseks on oluliselt sobivam elektriline lühieekombain (ing. continuous miner; pildid näidetele). Selle kaevandamisviisiga ei kaasne seega lõhkamist, on väiksem müra, on väiksem tolmuteke ja ventileerimisvajadus, kuivõrd kõik peamised seadmed oleks elektrilised. Müra vähendamiseks kaasaegses kaevanduses (näiteks Ojamaal) on ventilaatorid paigaldatud maa alla. Valdav osa transpordist ja tehnikast maa all oleks elektriline, mis vähendab heitkgaaside hulka ja minimeerib kütuselekke ohtu, vähendades riske põhjavee kvaliteedile.

Maapealseks transpordiks on VKG Ojamaa kaevanduse puhul rakendanud pika konveieri, kuid Sonda-Kohtla-Järve vahemaal on sobivaim veomoodus raudteetransport.

4. Graptoliitargilliiti esineb Rakvere maardlas Tallinn-Narva raudtee joonest lõuna pool vahetult fosforiidikihindi peal vaid ülemises põhjapoolses osas 10-40 cm õhukese kihina (vt joonist) ning puudub vajadus selle väljamiseks. Võttes aluseks Sillamäe ja Ülgase allmaakaevanduste kogemused, siis neis tingimustes graptoliitargilliidi püriit ei ole hakanud intensiivselt oksüdeeruma ja ehk pole ka sellele järgnenud kilda orgaanilise osa kuumenemine ning süttimine. Seda enam, et maapinna stabiilsuse tagamiseks tekkinud kaeveõõned täidetakse ehk suletakse õhuhapniku ligipääs kildale ning aktiivset püriidi oksüdeeerumist ei saa toimuda.

5. Töötlemine - praeguses eelhindamise etapis on veel vara valida konkreetne töötlemise tehnoloogia. Analüüsitakse kolme eri võimalust. Peamine töötlemine leiaks aset Kohtla-Järve tööstusalal, uue tööstuse rajamine maavara lähedale ei ole majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud. Euroopa Liidus rajatavad väetisetehastele vastama Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud Parima Võimaliku Tehnoloogia (Best Available Technology) nõuetele ja emissioonide piirnormidele, mida keskkonnaluba väljastades hindab Eestis loa andja (Keskkonnaministeerium või Keskkonnaamet). Väetisetootmise kehtiv PVT on loetav siin.