Toit ja fosfor

Kiirelt kasvab ka kõrgema kvaliteediga toidu ehk puuvilja ja liha nõudlus. Kui USAs oli 2007. aastal keskmine liha tarbimine elaniku kohta 125 kg aastas, Soomes 72 kg, Eestis 59 kg, Hiinas 54 kg, siis maailmas keskmiselt 38 kg ja Indias vaid 3,2 kg. (andmed). Liha tootmine ühiku kohta 3 korda tarbib rohkem taimset ainet kui taimne toit nagu riis või teravili.

Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega. 

Loomsete valkude ehk liha, piima, munade efektiivsel tootmisel omavad mineraalelemendid erakordselt tähtsat osa loomorganismi toitumisel, sest nad osalevad otseselt või kaudselt praktiliselt kõigis organismis toimuvates biokeemilistes reaktsioonides. Haiguste ning ka reproduktiivkäitumise kontrollimine on mõlemad väga olulised piimatootmise tasuvust mõjutavad tegurid. Seetõttu pööratakse arenenud loomakasvatusega maades suurt tähelepanu loomade mineraalsele toitumisele.

Söödafosfaat on väga oluline lisand pea kõikides söödalisandites lehmade, sigade ja kanade kasvatuses. Söödafosfaatide tootmiseks kasutatakse ca 10% kaevandatud fosfortoormetest. Kasutatavamad söödafosfaadid on trikaltsiumfosfaat (34% Ca ja 14% P), kaltsiumvesinikfosfaat (15% Ca ja 16% P), monokaltsiumfosfaat (18% Ca ja 24% P), kaltsiumpolüfosfaat (18% Ca ja 25% P).

Detailsemalt loomade söötmise kohta Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandekeskuse kodulehelt.

Liha tarve maailmas  eri riikides 2010-12 ja 2022 prognoos.
Allikas: Heinrich Böell Foundation 

Samas põllupindala maailmas ei kasva märkimisväärselt välja arvatud Brasiilias ja Aafrikas, kuid seal on uute põllualade kasutuselevõtt seotud mitmete, sealhulgas keskkonnamõju probleemidega. Arvestatav alakasutatud põllumajanduslik potentsiaal on Ukrainal ja Venemaal, kuid neis riikides on majandusstruktuuri probleemid loodusliku potentsiaali ärakasutamisel (näiteks kui 2011 aastal Venemaa põldude saagikus oli 2,2 tonni hektarilt ja Ukrainal 3,7 t/ha, siis Taanis 5,7 t/ha ja USAs 6,8 t/ha link). Globaalset probleemi süvendab ka mitmete põllumajanduspiirkondade veenappus, mis võib paljudel aladel tulevikus saagikust vähendada.

Need asjaolud sunnivad suurendama olemasolevate põldude saagikust, millele aitab kaasa efektiivne põllumajanduslik tehnika ja õiged töövõtted, kuid väga oluline on ka väetamine.

Tugev nõudlus toidu järgi ja samal ajal mitte nii kiirelt tõusev pakkumine on tõstnud märkimisväärselt globaalselt toiduainete hindu. Analüüs globaalsest toiduvarustusest 2050. aastal. (UN Food and Agriculture Organization, Global Food 2050)

Jätkuvalt kasvav maailma rahvastik ja paranev arenguriikide elatustase loovad tingimused teravilja, loomakasvatuse ja väetiste nõudluse kasvuks järgnevateks aastakümneteks. 

Maailma peamiste põllumajanduspiirkondade põllusaagikus ja väetiste kasutamine hektari kohta. Allikas: Agrium.com