Toit ja fosfor

Fosfor (sümbol P) on keemiline element, mille keskmine sisaldus maakoores jääb erinevate teadlaste andmetel 0,067 kuni 0,093% piiridesse (Wedepohl 1995; Vinogradov 1962). Looduses on teada 239 fosfori mineraali (Ivanov 1994), millest olulisemad kuuluvad apatiidi ja monatsiidi rühma. Mineraalides esineb fosfor peamiselt fosfaadina (PO43-), samuti isomorfselt kivimit moodustavates jt mineraalides. Fosfori mineraalid ja ühendid on tavatingimustes mullas raskesti lahustuvad.

Eestis nimetatakse fosforiidiks settekivimit, mille P2O5 keskmine sisaldus ületab 3,0–6,0% piiri. Meie fosforiit (brahhiopoodi Obolus apollinis’e järgi ka oobulusfosforiit) koosneb kollakas-, hele- või tumehallist, nõrgalt tsementeerunud peene- kuni jämedateralisest kvarts-liivakivist, milles on 5–90% brahhiopoodide fluorkarbonaat-apatiidist karbikaani või nende fragmente. Brahhiopoodide kaaned sisaldavad 34–37% P2O5, fosforiidikihtides varieerub P2O5 sisaldus 3–25% piirides (Raudsep 1989).

Fosfori ja tema ühendite: väetiste, pesemisvahendite ja muude väga mitmekülgsete ning vajalike keemiatoodete peamine toore on mineraalne materjal, maavarad – fosforit sisaldavad kivimid, mineraalid ja setted, üldnimetusega fosforiit. Maailmas kaevandatavast fosforiidist kulub 82% väetise tootmiseks, 10% söödafosfaadiks ja 8% muudeks tööstusrakendusteks. Kokku oli 2011 aastal globaalne fosfaattoorme tarve 191 mln t. (Stephen Jasinski, ‘Phosphate Rock’ in Mineral Commodity Summaries 2012 (Washington: U.S). Kuigi fosforiidi peamine kaevandaja on Hiina, on suurim eksportija Maroko, täites 53%, globaalsest fosforiiditurust.(Government Printing Office, 2012).
 

Fosforiidi maardlad maailmas

Põhjalik analüüs fosforiidi varustatusest ja turust Euroopa Liidu perspektiivist on 2012 aastal kirjutatud Haagi strateegiliste uuringute keskuse poolt ja on loetav siin.

Fosforiidi varud (mõõdetud ja arvele võetud), ressurss ja kaevandamine maailmas

 

P2O5 fosforiidis (%)

Potentsiaalne kaevandatav varu (miljon tonni)

Fosforiidi ressurss (miljon tonni)

2009 aastal kaevandatud (miljon tonni)

Florida, USA

8-18

1 800

49 000

27,2

Idaosa, USA

22-26

 

 

 

Austraalia

17

82

3 500

2,5

Brasiilia

5-14

400

2 800

6

Egiptus

20-26

51

3 400

3,3

Iisrael

26

220

1 600

3

Jordaania

15-33

900

1 800

6

Maroko

25-33

51 000

170 000

24

Hiina

26

3 700

16 800

55

Lõuna- Aafrika

7-16

230

7 700

2,3

Saudi Araabia

20

216

7 000

(2012- 11,5)

Soome

5*

114

1 120

10*

Süüria

19-28

100

250

3

Tuneesia

26-30

85

1 200

7

Venemaa

7*/23

500

4 300

9

Kasahstan

21-25

6 000

7 000

 

Muud riigid

 

600

22 000

7

Kokku

 

66 000

297 000

158

Eesti

6-23

2 954

8 400

0

*- fosforiit tardkivimina 

Allikad