Toit ja fosfor
Fosfor on oluline komponent taimerakkudes, vahetalitaja hingamisel ja fotosünteesil ning moodustab fosfolipiididena taime membraane. Fosfor kuulub taime energia metabolismis osalevate nukleotiidide koostisesse nagu ATP (adenosiintrifosfaat) koostisse ning leidub ka DNAs ja RNAs.
- Fosfori puudusele iseloomulik kasvu pidurdumine noorematel taimedel.
- Lehtede tumeroheline värvus, mis võib olla moonutatud ja sisaldada väikseid surnud koe täppe – nekroosilaigud.
- Mõned liigid võivad puuduses toota liiast antotsüaniini, andes lehtedele hapra lillaka värvuse. Lillakas värvus ei ole seotud kloroosiga.
- Võivad olla peenemad varred.
- Vanemad lehed surevad, taim küpseb viivitusega.
Väetisi iseloomustab igal väetisepakendil olev NPK valem, kus esimene number näitab lämmastiku (N), teine fosfori (P2O5) ja kolmas kaaliumi (K2O) osakaalu massist. Peamised fosforväetised on kas superfosfaadid (lihtsuperfosfaat 20% P2O5, topeltsuperfosfaat 46% P2O5), ammooniumfosfaadid (monoammooniumfosfaat 11-53-0, diammooniumfosfaat 18-46-0) ning NKP väetised, kus fosforit on erinevates kogustes näiteks: 10-10-10 (balansseeritud üldväetis) või 18-24-6 (muruväetis).
Oluline on märkida, et tänapäeva liitväetised on oluliselt kõrgema kvaliteediga ehk taimedele paremini omastatavad kui esimese põlvkonna väetised nagu fosforiidijahu või lihtne superfosfaat. Taime poolt toiteelemendi omastatavust mõõdetakse selle vees ja sidrunhappes lahustuva osana. Tänu granuleerimisele säilivad väetise omadused ka transpordi ja ladustamise käigus.
| Väetis | N, lämmastik | P2O5 Sisaldus väetises % | Taime omastatav % P2O5 | Vees lahustuv % P2O5 |
|---|---|---|---|---|
| Fosforiidijahu | 0 | 34 | 3-8 | 0 |
| Superfosfaat | 0 | 21 | 20 | 85 |
| Monoammooniumfosfaat (MAP) | 11 | 49 | 48 | 82 |
| Diammooniumfosfaat (DAP) | 18 | 47 | 46 | 90 |
Maailma rahvastik on kasvamas tänaselt 7 miljardi elanikult 2027. aastaks 8 miljardini ja 2046. aastaks 9 miljardini. Kiirelt kasvab ka kõrgema kvaliteediga toidu ehk puuvilja ja liha nõudlus. Kui USAs oli 2007. aastal keskmine liha tarbimine elaniku kohta 125 kg aastas, Soomes 72 kg, Eestis 59 kg, Hiinas 54 kg, siis maailmas keskmiselt 38 kg ja Indias vaid 3,2 kg. Sama kilogrammi liha tootmisele kulub 3 korda enam toitaineid kui taimse toitaine kilogrammi, näiteks riisi või teravilja ühiku, kohta.
Samas põllupindala maailmas ei kasva märkimisväärselt. Probleemi süvendab ka mitmete piirkondade veenappus. Need asjaolud sunnivad suurendama põldude saagikust, millele aitab kaasa efektiivne põllumajanduslik tehnika ja õiged töövõtted, kuid väga oluline on ka väetamine.
Tugev nõudlus toidu järgi ja samal ajal mitte nii kiirelt tõusev pakkumine on tõstnud märkimisväärselt globaalseid toiduainete hindu.