Fosforiit on mere põhja settinud organismide luude või kodade jäänustest tekkinud fosforirikkad kivimid. Eesti fosforiit avastati enam kui sada aastat tagasi. 1924.a. ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh, mis tootis ligi 50 töölisega kuni 10 000 tonni kuivrikastatud fosforiiti aastas. 

Täpsemalt Eesti fosforiidi kaevandamise ajaloost loe siit

Fosforiit- käsijalgsete karbid

Fosfor on koos lämmastiku ja kaaliumiga üks kolmest põhilisest taimtoitelemendist väetistes. Keskmiselt antakse maailmas hektari kohta 107 kg toitaineid, millest keskmiselt 15% on fosforväetised.

82% fosforist kulub väetise tootmiseks, 8% söödafosfaatide tootmiseks ja 10% muudeks tööstusrakendusteks.

Eesti põldudelt on 2004-2009 koristatud põllumajandussaagiga väljatud keskmiselt 13 000 tonni P2O5 aastas.

Samal ajal on sisendiks olnud sõnnikuga keskmiselt 3 260 t ja mineraalväetistega 3 300 t ehk keskmiselt fosforibilanss on olnud 6 500 t P2O5 aastas negatiivne. Seda peamiselt kuna mineraalväetised on Eesti põllumehele kallid. 2010 aastal importis Eesti väetisi kokku 55 miljoni EUR väärtuses.

Loe edasi

Eesti maavara on Eesti rahvuslik rikkus

Põhiseaduse § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahvist 5 tulenevalt peab Eesti loodusvarade ja -ressurside majanduslik kasutamine teenima ennekõike Eesti riigi ja rahva majanduslikke ja sotsiaalseid huve.

Vaid 3% Eesti fosforiidi varu kasutamine väetiste tootmiseks lähema 50 aasta jooksul võimaldaks luua suurinvesteeringuga üle tuhande otsese kõrge lisandväärtusega töökoha Lääne-ja Ida Virumaal, pakkuda hõivet kaudselt veel lisaks 1700 inimesele, ligi 70 miljonit eurot maksu ja keskkonnatasude tulu riigieelarvesse ning tugeva, ligi 500 miljoni eur käibega Eesti ühe suurima eksportiva tööstusettevõtte. Ligi 3 miljonit eur aastas keskkonnatasusid laekuks selle varu kasutamisega kehtiva Keskkonnatasude seaduse järgi kaevanduse asukoha omavalitsuse eelarvesse.

Loe edasi